ideaalse kujuga suud, seda võluvat naeratust.
Ma armastan sinu siidpehmet nahka ja tunnet, kui ma ninaga seda puudutan, nuusutan
Ma armastan sinu kilkavat naeru- kui tingimusteta õnnelik võib üks laps olla!
Sinu nutikus, mõistmine, õpimisvõime ja areng
Tagaajamismängud, maailma avastamine, uued sõnad, uued teod.
Ma armastan sind nii palju, et kui sina nutad valust, siis mina tunnen enda südames valu. Kohe päriselt ja füüsiliselt. Nagu mina oleksin haiget saanud. Ma ei teadnud, et nii on võimalik.
Vaata last- ja sa oledki hetkes.
Ma jumaldan seda aega sinuga. Ma jälgin kui sa toimetad, vaatan sulle silma, kui sa naerad. Vaatan, kuidas sa kõnnid ja proovid joosta. Kukud ja tõused taas. Kui sa poed mulle enne uinumist kaissu, tuled keset oma tegemisi, et mulle musi teha ja teed pai, kui ma su kõrval laman. Ma vaatan sulle silma ja ma näen seal lõputust, lõputut elu ja armastust. Midagi piiritut ja hoomamatut. Seda on tunda südames. Kohe füüsiliselt. Ta elab seal. Suur, pehme ja roosa. Armastus lapse vastu.
Ja selle tunde pärast tahan saada ma paremaks emaks, naiseks, inimeseks. Sa tegid mind sügavaks ja ma ei saa eitada tasakaalutust ja disharmooniat. Nagu seda ei eita imik ega väikelaps. Sinu pärast, enda pärast. Parema elu nimel. Ma ei ole enam hinges kunagi üksi. Mõnikord on mul tunne, et ma tervendan läbi sinu oma Sisemist Last. See on väga võimas. Sinu sünniga tekkinud protsessid on väga võimsad.
Mul on nüüd elu mõte, ja see mõte sündis koos sinuga. Pisarad, õnne pisarad. Sest armastus on nii suur.
Aitäh sulle, Kristofer!
No comments:
Post a Comment