July 2, 2014

HSP e Highly Sensitive Person e Ülitundlik inimene

Kes see on?

Jagasin paar päeva tagasi FBs uitmõtet:

"Ma ei loe ega vaata peavoolu-uudiseid ligi aasta. Ma ei suuda vaadata vägivaldseid filme/stseene, ega elada teiste elu (ehk siis klatšida). Enamus loomaliha annab veremaitse suhu ja liigne müra (telekas, kaubanduskeskused, rahvamassid) teevad mind rahutuks. Lapse sünd on mulle mõjunud kergelt öeldes huvitavalt."

mille peale tuli vastus mu endiselt klassiõelt, kes elab Ameerikas, et tegu võib olla HPSi ehk ülitundlikusega. Aitäh viite eest! Hakkasin asjasse süvenema. Ja koorus ühttteist huvitavat välja.

Lapse sünd ja elukaaslasest lahkuminek on pannud mind süvitsi endasse vaatama ja pinnale on tõusnud palju küsimusi. Miks põhjustab Kristoferi nutt mulle nii palju (hinge)valu? Miks ma võin hetkega muutuda impulsiivseks? Miks ma ei suuda võtta asju mõistusega ja mu tajud on alati kõigest üle? Miks ma tunnen teiste tundeid enda peal? Miks ma lähen pigem loodusesse kui diskosaali? Miks kiirabiauto sireenid tekitavad minus judinaid ja kaastunnet? Miks ma ei suuda halva mängu juures head nägu teha? Miks mulle ei meeldi šopata ja miks mulle ei maitse enam liha?

Nii palju kui ma tean, siis Eesti psühholoogid ei rakenda oma praktikas ülitundlike inimeste eripärasid. USAs on selle kohta väga palju infot ja uuringutele tuginedes- maailmas kogurahvastikust 15-20% on just ülitundlikud inimesed.

Mida see tähendab?

- need inimesed on ülitundlikud valju heli, ereda valguse, rahvamasside suhtes
- palju ülesandeid korraga või tihe graafik muudab neid inimesi närviliseks
- neil on niivõrd tugev empaatiavõime, et nad tunnevad teiste tundeid enda peal
- nad näevad läbi valesid, kui isegi mõistuse tasandil ei ole võimalik seda lahti seletada
- nendel inimestel on väga rikkalik tundeelu ja emotsioonide spekter on väga lai- ehk nagu mulle meeldib öelda, et kui armastab ja on õnnelik siis 100ga ja kui on õnnetu ja vihkab, siis ka 100ga ning lisaks tunneb see inimene kõiki vahepealseid emotsioone väga erksalt
- eelmisele punktile tuginedes ei suuda need inimesed eirata oma sisemaailma ja petta iseennast
- nad võivad olla impulsiivsed ja oma emotsioonidega äärmusesse sattuda
- kui nad armastavad, siis kogu südamest
- nad on tugevas kontaktis oma sisetundega ja võivad seepärast tihti teha (teiste arvates) ebaloogilisi ja ebaratsionaalseid valikuid elus
- nad on väga head lapsevanemad, kuna suudavad olla emotsionaalselt väga lähedased oma lastega
- nad võivad näha/teada ette tuleviku
- neid tõmbab loodusesse ja/või veekogude lähedale
- need inimesed on väga loomingulised ja muusika ja/või kunst tekitab nendes ülitundeid
- juba lapsepõlves on tihti öeldud nende laste kohta, et nad on väga tundlikud
- tihti ei ole need inimesed meie ratsionaalse ühiskonna poolt mõistetud

See on väike ülevaade sellest, mida leidsin internetist ja mida enda jaoks kõrva taha panin. Minu jaoks loksus nii mõnigi minu "eripära" paika. Ammune ajude ragistamine teemal- miks ma lapsepõlves reageerisin mõnele väiksele negatiivsele nähtusele suure nutuga, mis lakkas paari minuti pärast või miks ma tahtsin päästa kõiki maailma tigusid, et neile keegi peale ei astuks- hakkas suuremat pilti võtma. Ja näiteks ka üks armas avastus, et miks mulle meeldib väga vaadata südamlike armastusfilme- tunnen filmi ajal kogu seda armastust enda peal. Nii vahva! :)

Tunne iseennast, oma eripärasid ja tea, et see kõik on täiesti ok. Äkki mõni inimene veel tunneb ennast ära.

Lisalugemist- miks on ülitundlik hea olla: http://hubpages.com/hub/Its-Good-To-Be-Sensitive-25-Wonderful-Aspects-Of-Highly-Sensitive-People

2 comments:

  1. Mina avastasin ka, et ikka ja jälle lähen täiesti endast välja kui natukenegi suurem kogunemine on. Kas või näiteks sünnipäevapidu, juba nutsingi nurga taga, sai kergem ja läksin rahva sekka.

    Ma pole varem mõelnud, et mu ärritumisele ja närvilisusele rahva keskel on täiesti loogiline seletus.


    Ja nii juhuslikult leidsin selle.
    Minu blogi võid lugeda aadressilt:

    www.minajamuud.blogspot.fi

    ReplyDelete
  2. Tundsin iseenda ära :) Leidsin Sinu blogi juhuslikult ja hakkan nüüd huviga lugema. Olen ka ise lapseootel (25 nädalat), taimetoitlane ja mingis mõttes üksikvanem, kuigi sedapuhku sai lapse isast lahku mindud oma initsiatiivil. Igal juhul on tore lugeda, et leidub teisigi selliseid hiiglasliku empaatiavõimega hüpersensitiive, kes diskoteegi asemel loodusest ja rahu eelistavad.

    M.

    ReplyDelete