enesekindluse taasleidmisest

Üks mu lugeja soovis, et kirjutaksin täpsemalt sellest, kuidas ma sügavasse orgu sööstvast suhtest leidsin enesekindlust, et sellest väljuda. Pikalt mõtlesin ja ei suutnud iseendagi jaoks formuleerida, mis olid need põhipunktid, mida saaks välja tuua. Nagu ka töö jõuluüritusel üks aastase lapsega kodune kolleeg küsis- kuidas sa hakkama said?! No kuidas- ei saanud ta aru. Minu käest ei olnud keegi enne nii konkreetselt seda küsinud.Tervitusjook käes mõtlesin hetk, avastasin ja vastasin, et ausalt- ma ei tea! :D Ja tol hetkel oli see isegi lõbus avastus, sest hullem oli selja taga.

Täna aga õhtul nõusid pestes ja last magam pannes suutsin formuleerida enesekindluse taasleidmise põhipunktid (nõude pesu ja lapse kõrval enne ööund pool tunnikest pikutamine on minu jaoks iga õhtu sügava meditatiivse olemusega). Jagan neid ka teiega.

Milla ja kuidas sain tagasi enesekindluse ja oma Mina?

1. Kui avastasin, et ma ei saa muuta teist inimest, tema sisemust ja arusaamu. Sest süüdistamised oma õnnetus suhtes teist inimest ei teinud mind õnnelikuks. Keskendumine teisele inimesele ja tema probleemidele ei teinud mind õnnelikuks. Tõmbasin kogu tähelepanu enda sisemusse, enda valule ja unistustele. Tuli tõele näkku vaadata, et olin teinud halva valiku ja tänu sellele muutusin ka ise järjest ebameeldivamaks inimeseks. Ma meeldisin iseendale järjest vähem selles suhtes ja see oli minu jaoks ohumärk! Oma südames võtsin vastutuse oma valikute eest ja sellest sain jõudu, et lahkuda.

2. Kuigi mingil hetkel tundus mu olukord täiesti valikute vaba- imik kätel, kuhu ma ikka lähen? Sain üks hetk aru, et need olid vaid ettekäänded iseendale. Inimesel on ALATI valik! Isegi, kui on valida halva ja veel halvema olukorra vahel, siis üks nendest on ikka natukene parem ja parema perspektiiviga. Seepärast ei usu ma vabandustesse, et "pole raha", "üksi on nii raske", "ma ei saa kindlasti hakkama", "lastel on kahte vanemat vaja" jms Kui inimene tunnistab, et "ma pole veel valmis", siis seda ma usun. Kui me tahame, leiab meie aju ALATI vabandused, miks midagi mitte teha ja ALATI leiab süda lahenduse, kui on soov edasi liikuda. Sa ei pea teadma kogu teekonda ja kõiki vastuseid. Mina ka ei teadnud. Astusin vaid esimese sammu ja elu hakkas toetama mu valikut. Kindel otsus on see, et mis viib edasi! Isegi kui see otsus on mitte kohe lahkuda, vaid võtta aega jalad alla saada selleks, et lahkuda.

3. Usk armastusse. Ma olen kogenud mitmel korral, kui väga võib üks mees naist armastada. See ütles mulle kõik. Armastusfilmid minu jaoks ei ole uhuu ega kosmos- see sügav hool ja hoolimine on inimeste vahel olemas. Kuna olin seda ise oma eelnevates suhetes kogenud, siis oli kerge aru saada, et olin vales kohas. Ma võtsin selle riski, et võib olla tegingi ma noorena valesid valikuid otsides kogu aeg midagi paremat ja mu rong ongi juba läinud, aga mitte hoolimises keeldusin ma ka elamast.

4. Laps! Ma teadsin, et saab muud moodi ja ma soovisin, et mu laps saaks ka seda teada. Olemasolevas suhtes poleks ta seda teada saanud. Ma soovisin, et mu poeg õpiks austama ja armastama. Et ta saaks teistsuguse näite pereelust, kui meil lapse isaga koos oli pakkuda.

Võta vastutus
Otsusta
Ära kaota lootust
Ole eeskujuks

"ma armastan sind
ja ma armastan ka ennast.
kui sellest tekib vastuolu,
siis ma valin ennast"