6,5 kuud naeru

Kas sa oled kunagi mõelnud, kui mitu korda päevas sa naeratad? Väidetavalt, isegi kui me naeratame sellel ajal, kui pole väga meeleolugi selleks, siis näolihased saadavad ajule signaali, et tegelikult on kõik hästi.

Need, kes igapäevaselt veedavad aega väikelastega, teavad millest ma räägin. Beebid on kuidagi nii üles ehitatud, et sa hakkad naerma ja naeratama isegi siis, kui sul selleks pole üldse tuju. Nende naeratus on nii siiras! Nt kui panen Kristoferi õhtul magama. Tekk peale, sosinal "tuduaeg", musi ja toast välja. Laliseb seal natukene omaette, siis hakkab protestima, et üksi jäeti ja kui ma lõpuks ta juurde tulen, siis oii seda laia naeratust. Alles ta oli ju nutu äärel. No ja kuidas sa siis oled pahane lapse peale, kes ei maga :D

Lihtsalt uskumatult palju naeratan viimase poole aasta jooksul. Ma poleks iialgu arvanud, et siuke muie näol võib kogu aeg ringi käia. Ma arvan, et kui keegi näeb mind kärutades mitte-magava lapsega, need näod mis ma talle teen ja kuidas me suhtleme- no see on koomiline. Aga nii vabastav! Või neljakäpukil mängumatil häälitsemine, toas tantsimine ja iseenda väljamõeldud laulude laulmine- Kris vaatab mind ja naerab ning lõpuks naeran isegi enda üle. Oh seda lapsemeelsust! Õnneks seda jagub. Meil on täiega fun koos :)

Laias laastuses võiksin Krisi 6 kuud jagada nii:

1-3 kuud täielik beebiaeg- sööb, magab ja vahepeal vahib lihtsalt ringi.

4-5 kuud täielik segadus- unegraafik, söögigraafik olid täiesti paigast ära. Enamus ajast tahtis kätel olla ja jonni oli palju. Ma veel hakkasin kartma, et ouu kas niisugune ongi mu lapse tegelik iseloom :D

alates 6 kuud- temast hakkab inimene saama! Ta suhtleb, saab juba millestki aru, naerab palju rohkem, näos on üldse rohkem emotsioone ja teab, kuidas oma tahtmist saada. Ja see suur naeratus, mida ta mulle annab, kui teda hoitakse ja ma tagasi tulen- ta tunneb EMME ära! Ja mina mõtlesin, et tal pole vahet, kes teda hoiab, peaasi, et keegi talle tegevust pakub. Aga näe- ikka tunneb emme ära ja hakkab mõnikord isegi rõõmust kilkama, kui ma tagasi olen (siinkohal võib mul tulla üks õnnepisar, või isegi mitu. mõned hetked on lihtsalt oma lapse juures pisarateni liigutavad..)

Veel- keerab alates 4ndast elukuust, veel ei rooma, aga liigub vabalt enda ümber (kõhu peal siis) ja toetub kätele. Tahab väga istuda. Hambaid ei ole. Päevas saab 2x lisatoitu- lõuna ajal püreed ja õhtul putru; eelistab purgitoite. Magab 3x- hommikul 1-2h toas, lõunauni 1-2h õues ja õhtul väike uinak 30 min toas. Üle 2h üleval ei ole. Magab ikka veel kaisus ja magama jääb kas tissiga või vankris/autoga sõites. Meeldib väga ujuda ja sukelduda (käime Haabersti Tervisekeskuses kord nädalas ujumas).
Üleüldse on megalahe laps- käime ja oleme ja ajame asju ning tema jaoks on see siiani väga ok olnud. Aitäh poja!

Natukene siis pilte ka 6 kuusest titast, kes kaalub nii umbes 9,5 kg ja on 69cm pikk (mina olin aastaselt 9 kg :D):

kevadshopingu tulemus- uus k/s Huppa kombekas

uue, juba teise Sophiega

vanni aeg

pudru aeg peale vanni

kui keset jalutuskäiku läheb uni ära

ja kus me jalutame

emmega rõõmu jagamas, ja siis kikusid otsimas