Dalai-laama armastusest

Budistid peavad kiindumust ja klammerdumist peamiseks vaimseks piinaks, kuna need häirivad meie rahu ja tasakaalu. Ometi on olemas tervisele kasulikud vaimsed sündmused, mis võivad ajutiselt muuta õnnetuks, ärevaks või häirituks, kuid kuna nad on kasulikud, siis pole nad lõpuni negatiivsed.

Kord püüdis rühm Lääne lugupeetud psühholoogiateadlasi seletada dalai-laamale, mis asi on romantiline armastus. Tiibeti keeles seda mõistet pole. Pärast nõupidamist oma tõlgi ja ühe abielus oleva endise mungaga sai ta tulemuseks, et see tunne on „mitte lihtsalt klammerdumine kahjutegevas mõistes, vaid märksa keerulisem segu klammerdumisest, hoolimisest ja kiindumusest“.

Dalai-laama oli esialgu arvanud, et romantiline armastus on sama mis seksuaalne iha ning määratlenud selle budistlikust perspektiivist vaimsete kannatuste kategooriasse. „Mitte päris nii,“ selgitas abielus eksmunk, „pigem on tegu hübriidiga, kus üks element tekitab kannatusi, teine aga mitte.“

Kui dalai-laama kuulis, et see mõiste hõlmab ka lähedustunnet, empaatiat, ühtekuuluvustunnet, südamlikkust ja kaastunnet, siis ta möönis, et „romantiline armstus on keeruline, sest see ei sisalda mitte ainult seksuaalset iha, vaid ka inimlikku elementi. Näiteks ei tunne inimesed romantilist armastust elutu objekti vastu, klammerduda võivad nad sellesse aga küll.“

„Sel juhul võib väita, et romantiline armastus ei ole lihtsalt vaimne kannatus, kuna see on mitmetahuline- mõni element tekitab kannatusi, mõni mitte,“ tõdes maailma kuulsaim munk ja märkis, et kuigi tegu pole ehk kannatusi tekitava seisuga, siis piina tekitab see siiski- kuna armastuse aluseks on klammerdumine. Ja see omakorda suunab intiimsuse ja läheduse vaid klammerdumise objektile. Aga kuna sellise klammerdumisega kaasnevad postiivsed emotsioonid, nagu armastav südamlikkus ja kaastunne, siis ei saa romantilist armastust üheselt hävitavaks emotsiooniks pidada.

Tiina Jõdega

Artikli allikas www.ekspress.ee