Kas sa usud, et olemas linnainimesed ja maainimesed? Ja maainimeste elu all ei mõtle ma lehmi karjatavaid talusid ja kahe linna vahelisi väikekülasid viie majaga. Ning linnainimeste all ei mõtle ma igas väikelinnas elavat isikut. Ma küsiks hoopis niimodi- kas sa usud, et on olemas linnainimesed ja looduse inimesed? Mina usun. Ja üks pole halvem kui teine.
Linnainimsed armastavad suurlinnasid. Mida rohkem keskuses nad elavad ja töötavad, seda rahulolevamad nad on. Neile meeldib liikuda lähedalolevatesse sihtpunktidesse kas jala või ühistranspordiga. Oma kiire elutempo juures väärtustavad need inimesed minimaalset ajakulu jõudmaks ühest sihtpunktist teisse. Nad naudivad inimeste sagimist tänavatel ja seda et elu on kogu aeg liikumises. Looduse nautimiseks külastatakse mõnd parki või sõidetakse nädalavahetusel metsa piknikule.Väärtustatakse ajaloolise hõnguga maju, kvaliteetseid restorane, kohvikuid ja laialdasi ajaveetmisvõimalusi. Kõik on käe-jala ulatuses, huvitav ja elav.
Missugused on looduse inimesed? Looduse inimeste jaoks on number üks looduslähedane elukeskkond, mis võib vabalt olla mõne suurlinna ääreala või mõni Eestimaa väikelinn. Tähtis on see, et käe-jala ulatuses oleksid looduslähedased sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused; väärtustatakse värsket õhku, vaikust, privaatsust. Vaba aega veedetakse tihti kas jalutades, sportides või niisama, terassil raamatut lugedes. Tihti mõeldakse eluterve keskkonna peale laste vaatenurgast. Laps võib turvaliselt liikuda elatavas elamupiirkonnas ning kool ei asu samuti mitmete kilomeetrite kaugusel. Looduse inimesed on nõus kulutama lisaaega sõidule, kui töötavad suurlinna keskuses või soovivad sõita nt teatrisse mõnest väikelinnast pealinna. See lihtsalt on nende arvates väärt neid hetki, mida nad veedavad harmoonilises keskkonnas.
Nagu võid juba arvata, siis usun mina, et olen täielikult looduse inimene, kuid siiski elanud juba pea seitse aastat linnainimese tingimustes. Kuidas see juhtus?
20- aastaselt ei tea me tihti, kes me oleme ja mis on meie jaoks siin elus tähtis. Nii ei teadnud ka mina. Arvasin, et karjäär pealinnas on see, mille poole ma peaksin pürgima. Alustasin korterist Õismäel unistades alati elamispinnast Tallinna keslinnas. Kolm aastat hiljem see teoks saigi. Aga siis hakkasid minuga juhtuma imelikud protsessid. Omades korterit Tallinna kesklinnas hakkasin ma järjest rohkem aega veetma äärelinnas. Lihtsalt võtsin auto ja sõitsin- jalutama, rulluisutama, raamatut lugema, niisama merd vaatama. Tundsin, et ei suuda vähegi ilusa ilmaga püsida enda jaoks kärarikas keslinnas. Öeldakse ju, et umbes 25- aastaselt hakkab vaikselt selgeks saama, et mis inimene sa oled ja mida tegelikult tahad. Ju see protsess hakkas ka minul pihta.
Mul on hea meel, et ma avastasin selle olemuse enda juures üpriski varakult. Hullem oleks olnud elada pool elu kõrghoonetega kesklinnas saamata aru, miks sind valdab mingisugust laadi ärevus.
Vaata ka sina enda sisse- mis inimene sa oled? Kui rahul oled sa oma praeguse elukeskkonnaga? Elukeskkond on meie igapäevaelu suur mõjutaja. Elades enda jaoks harmoonilises keskkonnas, oled sa ise palju tasakaalukam, rahulikum ja õnnelikum. Ja nii ka lähedased sinu ümber. Kui sa avastad endas elukeskkonna muutmissoovi, siis varakult on neid muudatusi kergem ellu viia kui siis, kui elujuured on sind kindlalt ühte kohta kasvama pannud. Kui palju on neid, kes viiekümne aastaselt ütlevad- ma oleks tahtnud hoopis teist elu elada?! Ära ole sina üks nendest.
No comments:
Post a Comment