On olemas vabad inimesed ja on olemas suhtes inimesed, ükskõik missugune see suhe ka pole- eeldus on see, et su südames on keegi. Vaba inimene teeb enesega tööd, naudib elurõõmusid, õppib olema õnnelik ka siis, kui tema kõrval ega südames ei ole kedagi. Varem või hiljem juhtub see hetk, kus astutakse mõnda suhtesse. Mis siis juhtub? Inimese fookus nihkub, iseendast üheainsa tema-peale. Sellest hetkest alates kogu maailm ongi "tema". Ja siit algavad ka kõik tüüpilised arusaamatused, õnnetu-olekud, tema-on-kõiges-süüdi hüüded. Aga miks?
Vabana olles elavad inimesed rahulikult ja kellestki sõltumata oma elu. Neil on omad eesmärgid ja omad püüdlused. Suhtesse astudes juhtub see, et üritatakse sulandada täiesti eneseteadmata kahte väga erinevat maailma. Siinkohal toimub see trikk, kus proovitakse igast väest muuta vastaspoole eesmärke ja eluhoiakuid, et see kõik sobituks sinu enda maailmaga. Ja nii mõlemalt poolt. Tekib oii kui palju arusaamatusi! Nii siis juhtubki, et vabana olles sa defineerid ennast läbi enda tõdemuse, et sa ei vaja kedagi enda kõrvale õnnelik-olemiseks. Ja teise struktuuri puhul sa paned oma õnne üheainsale isikule õlule. Mõlemad on äärmused. Mulle äärmused ei meeldi.
Jah, terve elu üksi olla on jama. Kui meile on juba antud armumise, armastuse ja kire tunded, siis võiks neid ju ka kasutada ning kogeda oma elus. Olla sõltuvusest üheainsa inimese otsustest, tujudest, olekutest ei ole ka kõige parem valik. Kuigi just ühiskond, vanemad ja paljud sõbrad/tuttavad elavad just teise mudeli järgi ja eeldavad seda ka sinult. Suhe-perekond-kaaslane nagu olekski elu keskpunkt. Aga tegelikult?
Tegelikult oled elu keskpunt sina ise. Sul on omad ülesanded ja omad käigud, mida siin elus pead läbi tegema. Sul on käia oma tee. Ja nii nagu ka sinul, on ka teisel käia oma tee. Tema elu keskpunkt on tema ise. Ja siiski enamik meist vajab enda kõrvale kaaslast, sest naiseliku ja meheliku energia tasakaal elus endas on see, kuhu oleme paratamatult teel. Sellest kõigest lähtudes pakun ma sulle leida see ühisosa, mis teid kahte seob. Ja jätta meelde, et põhieesmärk on mõlemad indiviidil erinev. Sul on olemas teie ühine maailm ja sul on olemas sinu enda maailm. Nii nagu ka temal. Parim, mis te saate koos teha on nautida oma ühisosa- aega teineteisega. Ja siis jätta ruumi eelkõige ise endale ja läbi selle ka teisele, et tegeleda ka oma maailmaga.
Sest nagu kunagi keegi lausus, et õnnelikud ei ole need, kes vaatavad läbi elu ainult üksteisele otsa, vaid õnnelikud on need, kes vaatavad läbi elu ühes suunas, ja kõnnivad kõrvuti; nagu raudtee rööpad- kui need rööpad täielikult ühineksid, siis ükski rong ei saaks sõidetud. Kahe rööpaga ja just vajalikul distantsil säilib tasakaal ja kõik vagunid jõuvad õigel ajal määratud sihtkohta.
No comments:
Post a Comment