Otsustasin mõni aeg tagasi, et tahan proovida elada veel rohkem ja veel teadlikumalt läbi intuitsiooni, tunnete ja südame. Hakkasin väsima mõtete, hinnangute ja analüüside lõputusest. Tihti nad tekitavad suletud ringi ja eskaleerivad igasuguseid mõtteid kõrgustesse. Ja nii tuhmistub intuitsioon, südame hääl.
Tegelikult seda pole raske teha. Piisab, kui ma keskendub südamele ja oma tundele, kui ma juba tunnen, et vaatan maailma nüüd läbi südame. Muidugi kipuvad mõtted ja hinnangud vahele tulema, mõnikord rohkem, mõnikord vähem. Aga nt inimestega suheldes ma üritangi neid vaadata läbi südame, mitte hinnanguid andes läbi mõistuse. Mõnikord ei taha ma oma südame häält ka kuulda võtta ja üritan asju ilustada mõistusega. Ka nii on võimalik :)
Ma ei oska praegu välja tuua suuri ahhaa-hetki seoses selle "eksperimendiga", aga võin kinnitada, et mu intuitsioon ja meelerahu on suurenenud.
Kui sa üks hetk väsid oma mõistuse "plämast", siis soovitan katsetada. Läbi südame maailma vaatamine näitab hoopis teisi värvitoone. Ja läbi südame elamine tagab kohalolu. Sest sa ei lasku analüüsidesse, vaid sa lihtsalt koged neid tundeid, mis sind hetkel saadavad. Ja see on vabastav.
Tegelikult ma olen tunnetes kohalolu praktiseerinud aktiivselt juba aastake, aga selle aasta algul jõudis minuni seesama huvitav sünonüüm- keskendudes igal teadvustatud hetkel südamele ja lastes lahti kõigest, mis toimub seal üleval, peas, näedki sa maailma läbi südame.
No comments:
Post a Comment