Vastsündinud laps on maailma suurim ime ja täiuslikuim Jumala looming. Temas peituvad kõik maailma müstilisemad jõud, instinktid ja oskused. Et areneda inimeseks. Minu jaoks on ka iga inimene Jumala täiuslik looming. Lihtsalt tuleb seda vahepeal endale meelde tuletada.
Loomist seostatakse alati jumalikkusega. Ja öeldakse, et igas inimeses on tükike Jumalat. Usun, et oleme loodud siia maailma looma. Usun, et igas inimeses on tükike loomingulisust. Seda on vaja ainult äratada.
Mulle meeldib olla loomise seisundis. See on nii kaasahaarav ja kõikehõlmav. Seal ei ole igapäevaseid askeldusi, muresid ja mõtteid. Ma pole veel täielikult aru saanud, kuidas ma sinna loomise seisundisse jõuan, aga olen hakanud märkama, kuidas ma sinna ei jõua. Ülemõeldes ei jõua. Teatud kohtades viibides ei jõua. Muretsedes ei jõua. Oravrattas rapsides ei jõua.
Aga kuidas jõuab?
Läbi inspiratsiooni, mõtete vabastamise, füüsilise tegevuse, olemise. Läbi looduse, kunsti ja kirjanduse.
Käisin täna külas ühe pere juures, kellel on minu jaoks väga inspireeriv kodu. Asukoht linnast väljas, metsatukas, kodusisustuse kõik pisikesed detailid. Seal lihtsalt olla ja nautida seltskonda. Ja siis tagasisõit koju läbi vihmasaju ja väikeasulaid. Imeilus Eesti suvi. Jälgides kodus vaikselt toimetavat last. Kuulates Sporify chill out albumit. Tekib vooseisund. Paras katsumus on muidugi seda vooseisundit hoida kuni laps magama läheb. Et saaks siis kirjutada. Sest kirjutades väljendub minu looming. Ja pildistades loodust- seda ma pole jõudnud ammu teha. Aga ma tunnen, et tahan veel rohkem loovust ja loomingulisust oma ellu. Sellel on mingi oma võlu. Mingi sära ja "miskit", mida igapäevaelus ühiskonna stampide järgi toimetades ja elades ei ole.
Individuaalsus- julgus eristuda massist ja väljendada seda, mis su sisemuses on. Juba see on looming. Ja kui seda õnnestub veel teistegagi jagada- kirjutades, maalides, luuletades või lauldes- ja kui see kasvõi kedagi puudutab, oled sa panustanud selle maailma loomisesse, kus me elame.
No comments:
Post a Comment