murrangulised 8 kuud

Mul on tunne, et Kristofer on üleöö beebist lapseks muutunud :D Ja seda just 8ndal elukuul. 

- ta roomab nüüd juba mööda elamist ringi ehk see aeg, kus ta pöörles ümber oma teile ja liikus vaid väga põnevate asjanduste peale (loe nt telekapult) on kuidagi kiiresti mööda saanud

- istub ise ja läheb istuli asendist neljakäpukile

- kordab miimikat (eriti naljakas on O-kujuline suu ja imestunud nägu) ja sõnu (lemmiksõna on "tiss" :P)

- on ära õppinud plaksutamise ja plaksutab, kui kuuleb muusikat või kui ma tantsin talle

- lehvitab hüvastijätuks
- tal on suus neli hammast ja ta kordab mälumisliigutusi kui näeb kedagi söömas

- saab aru sõnast "ei". See on mu jaoks müstika. Ta kipub sahtlite kallale, aga ma pole neid praegu põhimõtte pärast nö kinni sidunud. Siis ma kutsun kõigepealt ta nimepidi, ta vaatab mulle otsa ja kui olen ta tähelepanu saanud, ütlen kõva häälega "EI" (vajadusel paar-kolm korda), mille peale ta keerab sahtli juurest ära ja tegeleb muude asjadega. Kuidas saab 8 kuune aru saada?! :D

- kui ema mul üks päev pahandas koeraga, siis Kris vaatas pealt ja tegi väga rahulolematut häält- talle ei meeldinud et kutsale liiga tehti. Ja kui muusikakanalilt tuleb mitte just kõige mõnusam rokkilugu, siis ta hakkab jorisema kuni ma telekananali ära vahetan. Juba on ka muusikaeelistused ;)

- ja eriti armas on see, et ta tõstab käed minu poole, kui tahab sülle

- ja sellest veel armsam on lahtise suuga musi tegemine. Ta teeb suu lahti, sirutab käed minu poole ja tuleb mu näö juurde hästi ligidale nii et mu nina ja suu on ta suus :D

See laste kasvatamine on ikka nunnu tegevus! Temaga on juba nii huvitav, et ma ei kujuta ettegi, mis veel edasi saama hakkab, kui ta hakkab kõndima ja rääkima ja me saame piki vestlusi maha pidada :)

I love my son!