Tule loodusesse!

Pikk talv on selja taga ja kevad on tärkamas kogu oma hiilguses. Mina olen suur kevade-sõber. Olen proovinud iga-aastaselt jälgida iseennast ja ka teisi inimesi, kuidas kevade tulekusse suhtutakse? Paljud meist töötavad üheksast-viieni kontorist (kaasaarvatud ka mina). Kevadet märgatakse kraadiklaasil, aknast välja vaadates või lühikesel jalutuskäigul lõunale. Mõni tubli otsustab õhtuseks treeninguks valida just välitingimused. Üldiselt on aga meie elustiil kujunenud nii kiireks, et raske on leida aega ja sisemist motivatsiooni, et olla piisavas liikumises ning värskes õhus. Aga ometi meie keha ja vaim nii vajavad seda!

Vastsündinud beebina nõudsin ma oma vanematelt pidevat kärutamist. Muud moodi ma lihtsalt ei maganud. Teades, et vastsündinud põhiliselt söövad ja magavad, oli mu vanematel ainuke võimalus tundide kaupa minuga ringi jalutada, vahepeal süüa anda ja siis jälle jalutada. Just siis sai värskest õhust minu suurim sõber! Paarkümmend aastat hiljem jõudsin ma ringiga värske õhu ja liikumise tähtsuseni enda elus. Nüüd aga juba märksa sügavamatel tasanditel. Looduses saab vaimset kogemust, seal ei ole muresid ega stressi, seal on vabadus ja kohalolu. Ja kõige tähtsam, mida ma olen õppinud – looduses saad sa kontakti iseenda sügavama olemusega.