palvetamise jõud

Miks inimesed palvetavad?

Olen ristitud õigeusku ja arvanud, et palvetamine on puhtalt religioosne tegevus. Kuna ma ennast sügavalt usklikuks ei pidanud (mind ristiti 4 kuuselt, nii et sõnaõigust mul siis veel ei olnud :)), siis ei arvanud ma ka palvetamisest noorena midagi. Küll ainult märkasin pöördumisi kõrgemate jõudnude poole justkui iseenesest ajal, mil oli raske. Ja seda juba lapsena. Kelle poole ma pöördusin ja miks ma seda tegin? Lapseeas ei osanud ma nendele küsimustele vastata. Teadsin vaid seda, et kuidagi kergem hakkas. Ja konkreetselt ka aitas. Rohkem ma ei süvenenud. Kuni järgmise raske hetkeni.

Mida suuremaks ma sain, seda enam ma märkasin seda, et enamik inimesi räägib ratsionaalsusest ja materiaalsusest ning eitatakse täielikult kõike muud, mis ei mahu sinna raamidesse, mida ei saa käega katsuda ja loogika abil seletada. Samas, kui nendel samadel inimestel tekkib elus keeruline ja valus olukord, siis nad hakkavad paluma- vastuseid, tugevust, armastust, leevendust saamata arugi, et nad sel hetkel palvetavad. Miks üdini ratsionaalsed inimesed rasketel eluhetkel panevad silmad kinni ja paluvad, teadmata keda ja unustades kogu oma ratsionaalsuse?

Mina tegin seda viimati kaks päeva tagasi. Sellel hetkel jõudis minuni arusaam palvetamise jõust ja vajalikkusest. "Palvetamine" sõnana on tugeva religioosse maiguga ja võib olla ei sobigi kõikidele. Mina mõnikord nimetan seda ka palumiseks. Mida me tegelikult palvetamise/palumise hetkel teeme? Sellel hetkel on meil arvatavasti päris valus, raske ja segane tunne. Me tahame mingit abi, sest ise hakkama ei saa. Me paneme silmad kinni ja konsentreeritult, tugeva lootusega kordame järjest neid asju, milles abi vajame. Konkreetne objekt, kellele palve esitatakse pole üldse tähtis. Ma siiani ei ole religioosset usku, vaid usun lihtsalt seda, et on olemas lisaks silmadele nähtavatele asjadele veel midagi, mida me suudame vaid tajuda. Mis siis palvetamise ajal toimub? Esiteks sellel hetkel sa tõesti usud, et on keegi või miskit, mis suudab sind aidata. Muidu sa ju oma palvet ei edastaks niisugusel kujul. Nii et ratsionaalsus kaob. Sa avaned sellele, mis on olemas, aga millesse kõik ei usu- energiate maailmale. Ja palvetamise hetkel sa sisendad ise endale ja oma hingele kõike seda, milles sa abi vajad. Mis juhtub? Kuna palvetel on taga väga tugev energia, siis sa annad ise endale sellega tohutu jõu, vastupidavuse. Kontakt iseendaga energeetilisel tasandil toob sinuni justkui kuskilt ülevalt vastuseid, mida ootasid, kuid tegelikult.. tulevad need vastused sinu enda seest. Sa palvetad ise endale.

Ja nii lihtne see ongi. Ei ole pilvepiiril nähtamatut mehikest, kes täidab meie palveid ja soove. Me täidame neid ise. Palvetamise hetkel me lihtsalt konsentreerime kogu oma jõu ühele konkreetsele soovile. Tugev usk abimeheks juhtuvadki need asjad, mille pärast palvetame.

Kõik vastused ja kogu jõud on meis endis. Seda ei jagata kulbiga kuskilt ülevalt. Ja kui see nii on, siis äkki oleks palvetamine isegi üks kasulik tegevus? Asjade nimel, mida soovid oma ellu tuua või oma elus muuta. Proovi.