armastan ja vihkan- kuidas nii?

Armastuse tunnet, põhjusi ja mõju inimkehale on uuritud aastaid. Teadlaste avastustest on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. Üks niisugune raamat sattus ka minu käte vahele- Helen Fisher "Miks me armastame?" Seda  raamatut lugedes saad sa mõistusega väga hästi aru, kuidas ja mis protsessid meis toimuvad. Aga kas sellest arusaamisest on abi ka päriselus?

Üks psühholoog kirjeldas antud protsesse järgmiselt-

Armastus on meie organismi üks võimsamaid pingeid ja sealtkaudu pingestub ka psüühika. See on positiivne stress ehk eustress. Selles möllus osaleb palju hormoone, kuid põhitegijad on dopamiin ja serotoniin. Armunu dopamiinivahetus aktiviseerub- selle hulk suureneb ja meeleolu ning õnnetunne võivad tõusta taevani. Kuid samal ajal serotoniini tase langeb. Serotoniin kaitseb meid negatiivse stressi, hirmude, ärevuse eest. Mis tähendab seda, et sellel hetkel jääme me kaitseta negatiivse stressi, hirmude ja ärevuse eest. See kõik näitab, et armastuses võime korraga ja/või vaheldumisi tunda nii õnnetunne kui ka ärevust, hirmu, ülitundlikkust, stressi.

See on paljude inimeste probleem, et ei oska enda emotsioonidest aru saada -armastan, aga põgenen, armastan, aga ütlen pahasti, armastan, aga teen haiget nii endale kui teisele. Dopamiini ja serotoniini toimimise seletustest siin palju kasu ei ole. Hea on muidugi seda kõike teada, aga reaalseid hormonaalseid reaktsioone me ju endas muuta ei saa. Mis siis teha?

Kõige pealt pead sa ise aru saama, miks sa ühel hetkel oled armastusest eufoorias ja teisel hetkel, või isegi samal ajal vihane, õnnetu või segaduses. Sa pead neid hetki tähele panema. Negatiivsete emotsioonide äratundmine on juba pool võitu! See annab mingisugustki selgust.


Mina soovitan ärevusest, stressist, hirmust ka oma kaaslasega rääkida. Ausalt ja avatult. Veel parem, kui kaaslane teab inimorganismi toimimise põhiolemust hormonaalsel tasandil. Sest kui sa seda tead, siis sa tead ka seda, et need negatiivsed reaktsioonid on mööduvad. Ja seda kiiremini nad mööduvad, kui teineteist mõistate. Ja seda vähem ütlete te üksteisele nõmedaid asju, kui teadvustate, et nendel hetkedel räägivad teie eest hormoonid. 


Eesmärk ei ole muuta muutmatut ehk vabaneda täielikult serotoniini madalast tasemest. Sest sellisel juhul ei kogeks sa ka ülevaid emotsioone. Eesmärk on tekkinud hirmust ja ärevusest võimalikult kiiresti üle saada. Et üksteist nautida. Et armastust tunda.

Küllap on Looja pannud need vastuolud meis armastuse tugevust mõõtma..

When looking for peace, don't look for love.

When looking for love, don't look for peace.

Paulo Coelho