Maailmas on palju tsitaate, mis panevad meid sügavuti mõtlema ja konkreetsetele elusituatsioonidele teistmoodi lähenema. Üks niisugune kõlatud lause oli ühel pühapäevaõhtusel kontserdil, kus bändi eestvedaja tuletas kuulajatele meelde: "Te saate pettuda ainult iseenda ootustes." Mis on ootus? Miks me nii tihti pettume ja just teistes inimestes? Kuidas vältida seda tunnet, kui asjad ei lähe nii nagu sa olid soovinud?
Ootus- see on üks väike sõna, aga nii suure mõjuga. Meie peas sünnivad iga hetk ootused- kuidas peaks meie tänane päev välja nägema, kuidas peaks meie kaaslane vanematega kohtudes käituma, kuidas klient peaks meie telefonikõnele reageerima. Paned tähele võtmesõna "peaks"? Miks me eeldame, et keegi üldse midagi peaks meile tegema? Sina kujutad oma peas ette, kuidas konkreetne olukord peaks välja nägema ja oled terve maailma peale pahane, kui nii ei lähe. Mis on siis tegelik pettumuse allikas? Mulle tundub, et sinu enda seatud ootus. Väga paljudes olukordades sa ei peagi üldse seda seadma. Miks me siiski seda teeme?
Ma olin kunagi suur ootuste seadja oma suhetele ja kaaslasele. Mul oli peas kõik välja mõeldud päeva kaupa, kuidas asjad peaksid toimima, sest ma teadsin ju täpselt, kuidas ma oma elu tahan korraldada. Mida rohkem aga ootusi tuli, seda rohkem ma pettusin, tol hetkel arvates, et oma kaaslases. Aga tegelikult? Ma ei lasknud inimesel olla see, kes ta on- ma tahtsin vorpida temast ideaalse nuku, kes ütleb, reageerib ja käitub just nii nagu ma soovin. Ma ei lasknud elul korraldada asju just nii, nagu mu elu pidi kulgema. Alalõpmata ma üritasin vahele segada ja sain jälle haiget, sest elu tegi ikka nii, nagu ta soovis. Sain aru, et niisugune lähenemine on mõtetu.
Jah, igal inimesel on omad põhitõed, käitumisnormid ja piirid, mille ületamist ta ei ole nõus aktsepteerima. See on väga ok ja hoopis kummaline oleks, kui sul neid piire ei oleks. Aga nad on ju üldised. Igapäevaelus neid ei ole vaja. Nii selekteerisin ma oma kõrged ootused igapäevaelust välja. Jäid ainult madalad, iseenesest mõistetavad ootused. Ja hakkas juhtuma imesid. Mu madalaid ootusi hakati pea iga päev ületama.
Lase oma partneril olla see, kes ta on. Ära sea talle ootusi. Algusest peale. Inimene tunnetab niivõrd tugevalt, kui talle on algusest peale seatud mingid piirid ja käitumisnormid. See surub teda, eriti meesterahvaid ja nad tõmbuvad tagasi. Sest on ju kõigile teada väide, et mehed kardavad kaotada kõige rohkem oma vabaduse ja ruumi. Oma ootustega sa täpselt seda neilt võtadki.
Madalad ootused ei ohusta vastaspoolt ja ta tahab veel ja veel sinusse panustada. Ta ei tunne ohtu, et tema igat sammu kontrollitakse ja kritiseeritakse ja see annab talle vabaduse olla see, kes ta on ja sinule annab võimaluse näha inimese tõelist palet. Madalad ootused teevad eelkõige sind ennast väga õnnelikuks, sest su kaaslane hakkab neid pea iga päev ületama.
Kõrgetest ootustest loobumise võtmesõna on aktsepteerimine. Kaaslase ja elu aktsepteerimine just sellisena nagu see on. Muidugi oma põhitõdede ja piiride raames. Armasta inimest just selle eest, missugusena ta sisimas on, mitte selle eest, mida ta teeb sellepärast, et see oli sinu ootus. Südamest ja spontaanselt tulnud teod ja öeldud sõnad on tuhandeid kordi rohkem väärt, kui pealesunnitud käitumismuster.
Kas sa oled rohkem õnnelik siis, kui vead mehe varrukat-pidi lillekauplusesse ja palud endale kinkida imelised tulbid- nii iga nädal. Või juhtub see sinu jaoks täiesti ootamatult ühel tavaliselt teisipäeva õhtul töölt koju tulles- üks kord kolme kuu jooksul? Mõlemad näited on pärit päriselust. Kumb naine siis oli lõppkokkuvõttes õnnelikum?
No comments:
Post a Comment